Publishing since 1992 from Kahnawake Kanien'kehá:ka Territory

Deer wa’tiontèn:tsha’ Indspire atkarià:ktshera'

Arsaniq Deer

Arsaniq Deer ión:ton tsi iorihowá:nen nakorihwà:ke ne tsi niiakonkwe’tò:ten ne tekahiá:ton. Arsaniq Deer tiakotkà:wen 

Né: Arsaniq Deer akorihwà:ke, kwah ísi’ nón:we niiorihowá:nen ne taiehiá:ton' ne nek aierà:seste’ ne kénhnon.  

“Iorihowá:nen kí:ken ne tsi kónhnhe’ aorihwà:ke. Tho ní:ioht tsi kattó:kas tsi ní:ioht shí:ken kowá:nen sakaie’wéntho' tsi kónhnhe’, tánon' tsi nikonkwe’tò:ten, ohnà:ken é:so iohserá:ke sha’tkatátienhte’ tsi wakenekhé:rens ónhka nì:’i, tóka’ ni' tsi nahò:ten' ioteríhonte’ tsi kèn:tho í:ke's tsi ionhontsá:te’,” wa’ì:ron' Deer, néne Quaqtag nitiakawé:non, í:non tkaná:taien’ ne Nunavik nonkwá:ti.  

Nòn:wa, shakotihará:tats ne Deer tsi niiakotste’niá:ron ne tsi niieweiennò:ten tóhsa aónhton’, iotkwénienhst Indpsire atkarià:ktshera' shakonawì:re', thia’teiohserá:ke shakoná:wis ne Onkwehón:we ken' nithotiièn:sa néne kowá:nen wa’thatité:ni’ tsi nithatinakerénion tánon' tsi nihatiweiennò:ten.  

“Iah tetewakatáhsawe’ tsi tekhiá:tons tsi wakehronhátie' aionkhsennaientéhrha’ne' tóka’ ni' othé:nen aonkwatkária’khse', on’weskwenhtshererá:kon tánon' tsi nikenorónhkhwa' tsi nikeweiennò:ten takatáhsawen’ thí:ken, né: káti’ é:so tsi wakera’sè:se' tsi ionkhsennaientéhrha’s,” wa’ì:ron'.  

Né: aieià:tarake' taiontèn:tsha’ ne atkarià:ktshera', ó:nen'k tsi eniontatia’tarakohá:ton’ ne tsi niiá:kon – Deer ontate’nisténha wa’ontatia’tará:ko’ nakaónha, Beatrice Deer, iehsennowá:nen ionterennótha' nen’ nè:’e, ahsén:nen Inuk tánon' ahsén:nen Kanien’kehá:ka Kahnawa’kehró:non na’eia’tò:ten'.  

Kwah ioweiénston tsi akaónha nen’ nè:’e iontatia’tarákwen Arsaniq, ase'kén ontate’nisténha nonkwá:ti nitiotahsá:ronte’ tsi teiehiá:tons ne Arsaniq – ontate’nisténha taiontatié:renhte’ nónhka wa’tiontathiá:ton’ 2019 nitiohserahsé:tas, iehnitshà:ke tsoháha wa’tiehiá:ton’.  

Arsaniq Deer and Beatrice Deer

Arsaniq Deer (tsisewanekwá:ti nonkwá:ti) tánon' Beatrice Deer (tsisewaweientehtáhkwen nonkwá:ti) Indspire atkarià:ktshera' watèn:niote’ ítkene's Vancouver nonkwá:ti. Beatrice Deer tiakotkà:wen 

Kwah tontonkwahktà:ten’ tsi katkáhthos Arsaniq wa’tiontèn:tsha’ watkaria’ktsherowá:nen tsi nahò:ten' iakoió’te' wa’karihón:ni', wa’ì:ron' Beatrice. 

“Ionehrákwaht. É:so tsi kheiatshennonnià:se', tánon' wakatshennón:ni ne Inuit tsi nihatiweiennò:ten aorihwà:ke, ase'kén iah nek tha’tekahswathè:tha’ kí:ken tsi niiakoteweiennón:ni, né: ò:ni' tekahswathè:tha' tsi niiorihowá:nen ne aonsaieié:na tsi niiakwaweiennò:ten tánon' tsi niiationkwe’tò:ten,” wa’ì:ron' Beatrice. “É:so tsi ionkwaianerèn:se' nakwé:kon.” 

Nunavik Sivunitsavut nonkwá:ti io’shátste' wa’akoterihiwahtentià:ten’ tsi na’teiakoterihwahsón:tere’ tsi teiehiá:tons ne Arsaniq, ohnà:ken tekeníhaton kentiohkón:ni nen’ nè:’e ne Inuit raotirihwà:ke Tiohtià:ke nonkwá:ti. Eh nón:we wa’ttiatatientéhrha’ne' Hovak Johnston, iehsennowá:nen teiehiá:tons nen’ nè:’e néne iakotiohkwakétskwen Inuit Tattoo Revitalization Project, tánon' eh nón:we thí:ken tiothiatonhkwatierénhton wa’tiontathiá:ton’ ontate’nisténha.  

Óksa'k, okonhsa’kéhson wa’tiehiatónnion' tánon' iakoia’ta’neká:ron ieià:tarahkwe' tsi nón:we ne orihwakaionhnéha tekahiá:ton tsi tká:nakte’, sewatieren’shòn:’a wa’thonwatihiá:ton' ne ó:ia' iah Inut thahatiia’tò:ten onkwehón:we tóka’ iah tehononkwe’taién:tahkwe' tsi thatinákere' ne tahshakotihiatónnion'.   

“Kwah tsi ní:ioht iah tó:kenske té:ken, thia’teká:konte',” wa’ì:ron' Arsaniq.  

Ken' shiiotenhni’tonnì:’a ken’ wenhnì:tare' wa’tiontèn:tsha' akotkarià:ktshera' ne Arsaniq. Wa’ì:ron’ é:so tsi ioiánere' ne ontate’nisténha tho aietskó:take’ kanèn:rakon, iakoterò:ron tsi wa’ontathará:tate’.  

“Ake’nisténha wa’onkwehià:ron’ tánon' iah tewatié:sen tsi ní:ioht tsi kónhnhehkwe’, kwah tokèn:’en wa’onhkwísron’ tsi iakoió’te' ná:ionwe’ tsi nón:we nítsen's nòn:wa, tánon' naionkhiià:thewe’ onkwahwá:tsire’ tsi nón:we nitsákwe's nòn:wa,” Arsaniq wa’ì:ron'. “Tho ní:ioht akattokásheke' tsi ní:ioht shí:ken tsakwatkáhthos tsi niwahiò:ten's ioiénthon ne akoio’ténhsera'.” 

Ken’ shitiakoién:ha ne Arsaniq, iah nonwén:ton teiakononhtonniónkwen tsi iorihowá:nen eniakó:ton’se' tsi iakónhnhe' tsi teiehiá:tons – teiakoterén:nonte’ tsi tóka’ teniontèn:tsha’ kí:ken atkarià:ktshera' tsi entiakorihónnien’ ótia’ke ken’ nitiakoièn:sa Inuit aiónttoke' tsi kanó:ron tsi niieweiennò:ten.  

“Aiá:wens iakaié:rike' tsi niió:re tsi watatia’tahnótha' ne atio’ténhsera',” Arsaniq wa’ì:ron'. “Tewakaterén:nonte' ótia’ke iakokwénion aiontkáhtho' tánon' aontaiakotéta’a’se' ne sha’ohaháthne aionthahíta'.” 

[email protected] 

Eve Cable, Na’kòn:ke Rontehnhohanónhnha’ 

Karonhí:io Delaronde, tehowennanetáhkwen Na’kòn:ke Rontehnhohanónhnha’ 

More in Arts & Culture